Pärast seda, kui ma soetasin endale internetiühenduse, on arvuti muutunud mu elus väga tähtsaks asjanduseks. Varasemalt piirdus mu arvutikasutus arvete maksmise ja postkasti kontrollimisega. Koduse internetiga lisandusid fb ja foorum ja blogi. Filme vaatan ja raamtuid loen ka suuresti neti vahendusel. Eestikeelseid on vähe, aga õnneks on Jumal loonud idanaabrid. Ükskõik, mida ka otsid, see on seal olemas ja vastutulelikult vene keelde tõlgitud. Vene keel on ainus võõrkeel, mida ma valdan sellisel tasemel, et võin ka raamatuid lugeda. Niisiis on arvuti mulle väga tähtis jupstükk ja kui ta ühel hommikul enam lihtsalt tööle ei hakka, on häda ja õnnetus majas.
Mu eelmine läpakas oli venna vana. Aku tal ei pidanud, aga kui vooluvõrku oli ühendatud, siis toimis küll. No see laadija saba ei püsinud hästi taga ja selleks, et voolu sisse saada, pidi see olema laual kindlat fikseeritud asendis. Ja vahel juhtus, et tuli päris kaua sättida ja käivitada, enne kui läpakas hääle sisse võttis. Aga töötas ja mina olin rahul.
Kuni ühel kaunil mullusuvisel laupäevahommikul tuli mulle mõte, et võiks minna Rakveresse linnusesse. Otse loomulikult tuli ju linnusesse minekuks kaamera laadima panna, sest minu lapse arvates olen ma otsustanud Rakvere linna, iga viimse kui tänavakivini, üles jäädvustada, Tõmbasin telefonilaadija pikendusjuhtmest välja ja panin kaamera asemele. Kuna aega oli, mõtlesin, et vaatan, mis ilmas uudist. Aga va lutakas ei võtnud hääli sisse. Küll ma pusisin ja sättisin, aga mis tumm, see tumm. Poiss tuli ka appi; pusis ja sättis, aga ikka ei midagi. Kuna läpakas oli mõnda aega ka imelikult kriuksunud, siis oli mulle selge, et selle masinaga on kööga...
Linnuses oli tore. Polnud ammu käinud ja mõned asjad olid ümber tõstetud ja mõned juurde tehtud. Keskpäeval paugutati kahurit. Aga mina mõtlesin muudkui selle peale, et see arvutilutakas on katki. Tegin poisile ettepaneku, et läheme vaatame mõnest poest - äkki saame mõistliku hinna eest uue asja. Elu ilma arvutita tundus mulle nii kurb, nii kurb... Kammisime poed läbi ja Põhjakast leidsime ühe enam-vähem normaalse hinnaga läpaka. Surusin hambad risti ja ostsin ära.
Kodus hakkasin vana läpakat kokku pakkima, et uus asemele sättida. Kummardasin, et juhe pikendusjuhtmest välja tõmmata ja... Juhe ei olnudki vooluvõrku ühendatud. Aga telefoni laadija oli ühendatud küll, ehkki ma omateada selle hommikul välja tõmbasin, et kaamerat laadida. Oi, õudust! Panin arvutisaba seina, vajutasin nuppu ja... Isegi pusida ja sättida ei olnud vaja. Matsupill. Oi, ma olin vihane iseenda peale ja lapsele oli ka häbi tunnistada, et muti ikka nii lammas on, aga mis parata. Mitu päeva tuli mulle meelde igasugu paremaid ja vajalikumaid asju, mida ma oleksin saanud selle raha eest osta, mille ma nüüd arvuti peale ära raiskasin.
Loll pidi kirikus ka peksa saama.
Ahjaa... Eelmisel suvel ostsin uue tolmuimeja, sest vana ei imenud enam. Mürises hästi, aga sodi ei imenud... Eile selgus kurb tõsiasi (täiesti juhuslikult, tänu sellele, et boileri vahetuse juures tahtsin vana tolmuimeja toru kasutada äravoolu voolikuna) et see paganama toru oli keerukohapealt umbes... Lasin vee läbi ja imur nagu uus. Jumal tänatud, et ei jõudnud veel ära visata. Ja nüüd on mul kaks tolmuimejat...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar