Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et tehti suur kampaania südamenädala jaoks ja kuna meil oli nagunii plaanis üks jüriöö jooks korraldada, siis tehti otsus, et korraldame ka südamenädala - Sinu sammud loevad. Nädala raames oli meil siin kolm üritust. Kõndimine terviserajal, tervisliku toitumise loeng koos joogatunniga ja Jüriöö jooks. Ja mina, loll, aga entusiastlik, otsustasin osadel üritustel osaleda. Minu soov ei olnud mitte niivõrd sportida ja sportlike saavutustega uhkustada, kuivõrd lihtsalt massi mõttes osaleda. Minu meelest on päris jube, kui korraldatakse-organiseeritakse üritusi, aga osavõtjaid on lõpuks vähem kui korraldajaid...
ESIMENE PÄEV - TERVISEKÕND.
Buss viis spordibaasi ja tõi tagasi. Muidugi juhtus jälle nii, et mul oli seoses töökohustustega natuke pikem päev ja nii pidin ma enne kõndimist soojenduseks sörki laskma, et jõuaks kodus käia ja dressid selga ajada. Kõnni pikkus 5 kilomeetrit. Häh... Nohu. Iga kell ja suure hooga. Ainuke konks oli see, et meie terviserada ei ole mitte tasasel maal vaid käib järskudest nõlvadest üles-alla nagu tivoli ameerika mäed. Algus läks libedalt. Siis raskemalt. Vahepeal olid rajal veel looduslikud tõkked tormiga mahakukkunud puude näol. Tundsin, kuis nahk märjaks läheb... Viimast järsku tõusu võttes meenusid mulle need lugematud suusavõistlused, kus ma kooliajal käisin. See tunne, kuidas poolel tõusul hakkad mõtlema: enam ei jaksa, mitte sammukestki enam... Ja sisikond pressib kurku. Läbi häda sain ikka raja läbitud. Kuna raja lõpp oli kehvasti märgistatud, siis tuli pärast välja, et lõikasin lõpu ära.
Minu vaesed jalakesed kiskusid selle paksu kere vedamisest öösi krampi... Niisiis praktiseerisin üle hulga aja jälle vana tuttavat püstijalu-tukastamist. No, asi selge, jalad ei jaksa keret vedada, ilmselt olen ülekaalus.
TEINE PÄEV - LOENG TERVISLIKUST TOITUMISEST JA JOOGA.
Kuna esimese päeva kogemus oli näidanud, et osavõtjaid just hordide kaupa ei ole, siis otsustasin ikka osa võtta. Loeng oli tore, aga midagi eriti uut ja huvitavat ma küll kuulda ei saanud. No mida minusugune saia ja koogisööja seal üldse tegi, see jääbki arusaamatuks. Igatahes tuli mul selle loengu ja idude jutu peale jube isu üks suur ja rammus kook küpsetada. Loengu lõpuks tegime rohelise salati (ei midagi uut, enam-vähem samasugust olen ma pangede kaupa juba alates veebruarikuust näost sisse vohminud), lisaks veel puuviljad ja sõime ikka enne jooga algust kõhud kenasti rohtu täis. Jooga oli jooga ja kuna enne sai taimselt toitutud, hakkas tööle mäletsemisrefleks - et viskab aga silo suhu tagasi ja muudkui aga mälu ja mälu ja mälu...
Loengu tulemusel ostsin laupäeval linnast läätsesid ja miskeid kikerherneid ja ube ja... No pidid tervisele kasulikud olema. Kookosrasva ja oliivõliga olen juba enne sõber olnud.
KOLMAS PÄEV - JÜRIÖÖ JOOKS.
Olin raud-polt-kindel, et sellele üritusele mina enda tosse ei vii. Jooksmine on selline sport, mis mulle kohe üldse ei sobi. Sada meetrit ja juba olen siruli. Niisiis: plaani mingile 3 km jooksule ennast tapma minna (suitsiidiks on tunduvalt lihtsamaid ja ilusamaid mooduseid) mul tõepoolest ei olnud. Aga... Mis luges siin minu arvamus, kui kolleegid arvasid, et paneme aga võistkonna kokku ja muudkui aga läheme. Jube tuul oli, tahtis hambad suust ära viia, aga mina marssisin kangelaslikult keskusesse, et JOOKSMA minna. Tuul oli nii tugev, et tõrvikuid põlema panna ei saanudki. Osalejate survel muutsime marsruuti ka tunduvalt lühemaks ja inimsõbralikumaks. Ähh... Õnneks ei jooksnud me midagi. Kõndisime lõdva kõnniga kooli juurde ja tagasi. Täitsime ülesanded, mis anti paberil kaasa ja mida kooli juures korraldati. Saime võistkondlikult I koha. Hurraa!!!
Minu naabrinaine hakkas aga seepääle kõva häälega arutlema, et vaid meie kahekesi oleme kõigil kolmel päeval usinasti osalenud. Tänu sellele saime korraldaja poolt eripreemiaks valla vapiga kruusi ja võtmehoidja (ikka ise tuleb ennast kiita, siis kiidavad teised ka). Sõime avalikult tervislikku puuviljaampsu. Pärast toimus salajane afterparty śampuse, kartulikrõpsude ja muu ebatervisliku kraamiga.
Kokkuvõttes: oli päris tore ürituste sari. Osavõtjaid nappis muidugi. Igal päeval vaid kümmekond. Küllap osaliselt oli ka aeg halb - inimestel, kes kaugemal tööl käivad, on suht-koht keeruline äripäeva õhtul kella kuueks kusagile spordiüritusele jõuda. Aga arvan, et domineerivas enamuses olid ikkagi need, kellel puudus tahtmine tulla. Kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar