Mõtteid on väga keeruline välja lülitada. Võid ju mõelda, et ma ei mõtle mitte millelegi ja siis kogu aeg muudkui aga mõtledki sellele, kuidas Sa mittemillelegi ei mõtle.Enamasti on mõtted suunatud ja juhitud, aga vahel uitavad isetahtsi ja siis leiad end mõtlemast hoopis imelikest asjadest.
Tulin täna koju. Mööda rada, mida ma aastakümneid mitu korda päevas tallan ja leidsin end korraga mõtlemast sellele, et see, kus ma kõnnin, on endine mõisamaa. Huvitav, kes küll ja mis asjus võis kõndida siin nii umbes kahesaja aasta eest. Kelle vanad jäljed lähevad minu ees. Kes olid need inimesed? Mida nad mõtlesid? Millest unistasid? Eksole imelik... Olen ka varem endal selliseid hoogusid tabanud. Kõnnin mööda teed, kus olen lastega sadu kordi jalutanud ja taban end korraga mõttelt, et teeäärsed sirelid ja pisut kõrgem koht, tähistavad ilmselt vana majakohta. Seal on kunagi elanud inimesed. On armastanud, naernud, muret tundnud, tööd teinud.lapsi kasvatanud... Selles majas, mida ammu enam olemas ei ole, on sünnitud ja surdud... Või metsas seenel olles leiad end kujutlemas, kuidas siin sõja ajal võisid kõndida-varjuda sõdurid. Mehed võitlesid ja surid siin kusagil, pommid lõhkesid (selle tunnistuseks on vanad pommiaugud), püssid paukusid...
Tähistaevast vaadates tuleb ka pähe, et neidsamu tähti on vaadanud-näinud kõik need, kes olid enne mind. Millest nad mõtlesid taevast vaadates? Minu vanaisa noorelt surnud õde... Kas vaatas ta tähistaevast ja unistas tulevikust? Milline ta oli? Kuidas kõlas tema hääl? Kuidas ta naeris? Kas jõudis ta oma lühikese elu jooksul armuda ja armastust tunda? Kuipalju vastamata küsimusi, mis vastamata jäävadki...
Hiljaaegu Vabadussõjas langenute nimekirju vaadates, leidsin sealt ühe oma suguvõsa nimega mehe, kes Mõdriku mõisapargis langenud oli. Elukoht klappis. Genis sugupuud uurides viisin otsad kokku. Polnud õrna aimugi, et mu veresugulased Vabadussõjas sõdisid ja langesid. Vot nii vähe me tegelikult oma suguvõsast teamegi... Aga nad kõik olid ju kunagi olemas. Olid olemas oma mõtete ja tunnete, tööde ja tegemistega. Ja see on tähtis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar