Vaatasin oma blogi esimest postitust, kus ma avaldasin lootust, et ma olen nii tore ja usin inimene, et hakkan ikka tihtipeale midagi üles kirjutama, aga... Aastane intervall ei ole vist just "tihti". No mina ei tea, ma loodan ju kogu aeg, et hakkan viksiks ja paremaks ja usinamaks ja toredamaks ja heaks, aga lõpuks kukub välja just nii nagu alati. Mu füüsikaõpetaja ohkas raskelt, andes mulle tagasi tühja paberilehe, millel oleks pidanud olema parandatud tunnikontroll ja lausus rahuliku häälel: "Te olete tark inimene, aga laisk nagu lohemadu... ". No kesse hakkab õpetajaga vaidlema? Olengi selline laisk lohemadu. Ikka kirjutan "homme", aga kui üles ärkan, siis ei ole kunagi homme, alati on täna. Seetõttu mul selle kirjutamisega on ka just nii nagu on. Vahel kohe ei viitsi aastakese midagi kriblada, vahel tuleb kolmel päeval järjest mõni mõte pähe.
Aga kirjutan ma ju ikkagi vaid oma lõbuks ja vbl. seepärast, et kunagi sugulastele talletada (no et lapselapsed näeksid jne...).
Nii et tegelikult on aastane vahe kirjutamises täitsa ok.
Inimene peab ju oma laiskusele mingi ettekäände leidma...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar