Minul ei ole oma kuninglikult kauni emakeele õigekirjaga kunagi probleeme olnud. Ehk seetõttu, et musikaalsetel inimestel on kerge ära tabada vältevahesid ja nõrku-tugevaid tähti. Enam-vähem lähevad komad ka tunde järgi oma kohale. Imelik, et ma ka koolide ajast ei mäleta selliseid inimesi, kellel oleks õigekirjaga jubedaid probleeme olnud.
Düsgraafikuga puutusin esmakordselt kokku oma esimesel töökohal, kus ühel suvel asendasin kaadriosakonna juhatajat. Tuli üks noormees tahtma tööraamatu dublikaati. Avalduse kirjutamiseks andsin noorhärrale paberi ja ütlesin sõna-sõnalt avalduse teksti ette: "Palun mulle väljastada tööraamatu dublikaat". Kui avalduse enda kätte sain, siis seisis seal : "Palun mule väliastata töramadu tupikat." Tegin kangelasliku jõupingutuse, et säilitada asjalik ametnikunägu ja oma "tupikati" see noormees ka sai. Hiljem... Noh, muidugi naersin ma ennast hingetuks. Aga egas siis karistus saabumata jäänud. Nimelt anti mulle laps, kes alates I klassist nägi emakeele õigekirjaga kurja vaeva.
PILT 1. 1. klass
Harjutame emakeele etteütluseks. Lause, millest kuidagi üle ei saa kõlab nii: "Ema teeb mulle kuuma teed". Järjekindlalt ilmub paberile: "Ema tep mule kuma tet". Umbes kümnendal korral hakkab asi edenema, paberile ilmub: "Ema teeb mulle kuma tet." Ema ei teinud selleks ajaks enam mingit kuuma teed. Ema laasis oksa, et arunatukest altpoolt ülespoole koputada ja koputamise objekt istus laua taga, näost punane, pisarad silmis. Ema ütles kole kurja häälega, et kui veel kord kirjutad "kuma tet", siis, ausõna, saad keretäie.Etteütlemise ajal ulus ema nagu hundi-Uudu, et kuuuuuuuuuma teeeeeeeeed. Paberile ilmus: "Ema teeb mulle kumatet." Naera lolliks.
PILT 2. 1. klass
Oleme kenasti etteütluse ära harjutanud. Kus tugev, kus nõrk täht. Tuleb laps järgmine päev koolist ja, teadagi, etteütlus sai hinnatud kõva number kahega. Lapsevanem hakkab siis vaatama, et mis valesti läks. Lause: "Vares Vaagul on vahtra otsas pesa". Nojah: "Vares Vakul on vahtra otsas (ja siis tuli meelde, et kusagil oli nõrk täht, niisiis) besa".
Samasse ooperisse kuulub ka see etteütlus, kus hommikul enne minekut luges ema sõnad peale, et kui Sa kirjutad iga sõna algusesse tugeva ja lõppu nõrga tähe, siis on 75% õige ja saad 3 ikka kätte. Tulemus: tubli 2. Lapsel läks segamini - tema pani ikka algusesse nõrga ja lõppu tugeva.
PILT 3. 2. klass
Tuleb minu laps kooli poolt, juba eemalt näha, et koti all küürus. Nojah, etteütluse päev. Polnud vaja küsidagi, et mis ja kuidas, eemaltki oli näha, mis seal kotis on. Ema hakkas siis uurima. Etteütluse kaks esimest sõna olid: "Kora bitaia..." Lugesin ja lugesin. Ime siis, et kott nii raske polnud, kui kotis oli tundmatu elukas kora bitaia. Kui emal õnnestus ka ülejäänud lause deśifreerida (suur vaev, sest käekiri on kohutav), siis sai sellest kora bitaia nimelisest elukast korrapidaja, kes tahvlit pühkis.
PILT 4. 2.klass
Loodusõpetuse töövihik. Harjutus.
Kasemets ehk kaasik (jumalime, ongi kahe a-ga)
Männimets ehk mänik
Tammemets ehk tamik
Kuusemets ehk ...ei olnud sugugi mitte kusik, nagu loogiline oleks olnud, kuusemetsa taha oli suurelt ja uhkelt kirjutatud kusemets.
Ema kahmas vihiku ja istus sahvrinurka, kus siis naeris nii, et hing kinni. Iga kord, kui mõtlesin, et nüüd lähen pärin aru, millise loogika alusel see kuusemets ei ole mitte kusik vaid on kusemets, vajutas kopsu kokku. Kõvasti naerda ka ei saa, lapsinimene solvub. Mõtlesin, et sealt sahvrist mind koolnult leitakse, hambad irevil, lapse loodusloo vihik krampunud näppude vahel.
Jah, selliseid juhtumeid oli ikka hulgi. Õnneks läks asi tunduvalt (kohe ikka väga tuntavalt) paremaks, kui laps hakkas 3. klassis raamatuid lugema. Sestsaadik, ehkki esineb vigu siiani, on asi siiski normaalne. Kui veel kuidagi saaks ka käekirja parandatud, siis oleks ikka päris hea. (Klassipäevikute kasutamise aegu tuli ette, et lapsevanem kirjutas tõendi, et lapsel on õppimata, kuna ei ema ega laps ei suutnud koodi murda). Kaheksa aastaga oleme vähemalt õigekirja enam-vähem paika saanud. Ilus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar