Oh sa pime-pime-pime, maailm on imeline...

Maailm on tõesti imeline. Nädalavahetus oli mõnusalt maikuine: laupäeval oli nii külm, et tegin tule pliidi alla, sest varbad hakkasid külmetama. Pühapäeval oli selline tuul, et ilma pressrauata välja minna ei kõlvanud...
See-eest täna (kui mina pean tööl olema), paistab selgest sinisest taevast päike ja tuul on ka "normide piires". Enam meil selliseid kenasid tuulevaikseid ilmasid nagu mina lapsepõlvest mäletan, ei ole. Nüüd saab öelda vaid, et kas oli tugev või nõrk tuul.
Aga süda ajab täis. See ainuke päev, kui õues on suvi, olen mina tööl...